KarÝbahaf Haiti sagan s÷gubrot ■orvaldur gylfason,
Flag of Haiti

Meira A­alsÝ­a

HAITI

.

UtanrÝkisrnt.


A­ keyra land Ý kaf
Ůorvaldur Gylfason skrifar 28. jan˙ar 2010.

HaÝtÝ ß sÚr merka s÷gu. Landi­ var fr÷nsk ■rŠlanřlenda, ein rÝkasta nřlenda Frakka, helzta djßsn heimsveldisins, perla KarÝbahafsins af sjˇnarhˇli nřlenduherranna. ŮrŠlarnir ß HaÝtÝ sŠttu svo illri me­fer­, a­ sum ßrin ■urftu Frakkar a­ flytja 50.000 nřja ■rŠla til HaÝtÝ Ý sta­ ■eirra, sem h÷f­u lßti­ lÝfi­ ßri­ ß­ur. Svo fˇr, a­ ■rŠlarnir risu upp, innblßsnir af fr÷nsku stjˇrnarbyltingunni 1789, hr÷ktu k˙garana af h÷ndum sÚr og stofnu­u sjßlfstŠtt rÝki ß eynni 1804. BandarÝkin voru ■ß eina sjßlfstŠ­a rÝki­ vestan hafs, en ■au h÷f­u teki­ sÚr sjßlfstŠ­i frß Bretum 1776. BandarÝkjamenn vi­urkenndu ■ˇ ekki sjßlfstŠ­i HaÝtÝs fyrr en 1862, ■egar su­urrÝkin h÷f­u sagt sig ˙r l÷gum vi­ nor­urrÝkin og borgarastyrj÷ldin, sem brauzt ˙t 1861, haf­i sn˙izt upp Ý strÝ­ um ■rŠlahald.

A­ loknu strÝ­i 1865 var ■rŠlahaldi­ afnumi­ Ý BandarÝkjunum. Engar bŠtur komu fyrir ■rŠlana, ■a­ var reglan, nema Ý Washington, ■ar sem ■rŠlaeigendur fengu til mßlamynda 300 dollara fyrir hvern ■rŠl. ŮrŠlahaldarar fengu hvergi fullar bŠtur - ■a­ er marka­sver­ - fyrir ■rŠlana, sem ■eim var gert me­ l÷gum a­ leysa ˙r haldi. Bretar afnßmu ■rŠlahald Ý nřlendum sÝnum 1833 og greiddu ■rŠlah÷ldurum ß KarÝbahafseyjum ska­abŠtur ˙r rÝkissjˇ­i. Katar vi­ Persaflˇa banna­i ■rŠlahald ekki fyrr en 1952, Sßdi-ArabÝa og Jemen 1962, Sameinu­u furstadŠmin 1963, Ëman 1970 og MßritanÝa 1981, sumir segja 2007. ŮrŠlahald er n˙ alls sta­ar banna­ me­ l÷gum.

Fyrsta frjßlsa bl÷kkurÝki­
En ■a­ var HaÝtÝ, sem rei­ ß va­i­ vestan hafs 1804, og afnam ■rŠlahald. Frakkar vi­urkenndu ekki sjßlfstŠ­i HaÝtÝs fyrr en 1825 og ■ß gegn ■vÝ, a­ HaÝtÝ greiddi ■eim miklar bŠtur vegna ska­ans, sem franskir ■rŠlahaldarar ur­u fyrir, ■egar ■eir hr÷kklu­ust frß landareignum sÝnum og ■rŠlar ■eirra voru leystir ˙r haldi. Ekki er ljˇst, hvort bˇtakrafan var mi­u­ vi­ marka­sver­ ß ■rŠlum. HaÝtÝ gekk a­ ■essum afarkostum, ■vÝ a­ ella hef­i franski flotinn teki­ HaÝtÝ aftur me­ vopnavaldi. Landi­ mßtti sŠta str÷ngu vi­skiptabanni. Tˇlf fr÷nsk herskip me­ 150 fallbyssur umkringdu landi­. G÷mlu ■rŠlahaldararnir heimtu­u innrßs, en franska stjˇrnin kaus heldur a­ knřja HaÝtÝ til a­ grei­a ska­abŠtur, sem nßmu andvir­i allra ˙tgjalda franska rÝkisins e­a fimmf÷ldum ˙tflutningstekjum HaÝtÝs ß einu ßri. Nokkrum ßrum ß­ur, 1803, h÷f­u Frakkar selt BandarÝkjam÷nnum L˙ÝsÝana, 74 sinnum meira flŠmi en HaÝtÝ a­ flatarmßli, ß innan vi­ helminginn af andvir­i ska­abˇtanna.

Aldrei vi­reisnar von
Skuldabyr­in var ■ung. Um aldamˇtin 1900 ■urfti HaÝtÝ a­ verja 80 prˇsentum af ˙tgj÷ldum rÝkisins Ý afborganir og vexti af ■essari g÷mlu skuld, sem eyjarskeggjum tˇkst a­ lokum a­ endurgrei­a til fulls 1922, sumir segja 1947. Munurinn stafar af ■vÝ, a­ hŠgt er a­ t˙lka skil ß yngri lßnum til a­ endurfjßrmagna g÷mlu kr÷funa me­ ˇlÝkum hŠtti.

Endurfjßrm÷gnun reyndist dřr. Mestu skipti ■ˇ, a­ HaÝtÝ ßtti sÚr aldrei vi­reisnar von sem sjßlfstŠtt rÝki me­ svo ■unga skuldabyr­i ß bakinu. Landi­ var­ illrŠmt ■jˇfabŠli, ■ar sem gerspillt yfirstÚtt mergsaug og svÝvirti sau­svartan alm˙gann eins og Graham Greene lřsir vel Ý bˇk sinni Tr˙­arnir Ý Ýslenzkri ■ř­ingu Magn˙sar Kjartanssonar ritstjˇra og rß­herra. Landi­ er Ý ■vÝlÝkri ni­urnÝ­slu, a­ ■ar er varla lengur a­ finna stingandi strß, ■ˇtt DˇminÝska lř­veldi­ hinum megin ß s÷mu eyju sÚ i­jagrŠnt. HaÝtÝ hefur lengi veri­ fßtŠkasta landi­ Ý vesturßlfu. Ůrj˙ b÷rn af hverjum fjˇrum fŠ­ast ßn a­sto­ar lŠknis e­a ljˇsmˇ­ur. NřfŠtt barn getur vŠnzt ■ess a­ ver­a sextugt. A­eins helmingur barna gengur Ý skˇla og enn lŠgra hlutfall unglinga. ËlŠsi er ˙tbreitt. Kaupmßttur landsframlei­slu ß mann ß HaÝtÝ 2008 var einn fertugasti af kaupmŠtti ß mann Ý BandarÝkjunum Ý nŠsta nßgrenni. Landsskjßlftinn um daginn breikkar bili­.

OfrÝki Frakka keyr­i HaÝtÝ Ý kaf. Ska­abˇtakrafa ■eirra var ˇrÚttmŠt. Reglan var s˙, a­ ekki kŠmu bŠtur fyrir afnßm ■rŠlahalds. RÝkisstjˇrn HaÝtÝs hefur hugleitt a­ h÷f­a mßl gegn Fr÷kkum til a­ krefja ■ß um endurgrei­slu ska­abˇtanna. Endurgrei­slukrafan myndi nema um fjˇrfaldri landsframlei­slu HaÝtÝs. HaÝtÝ hefur fengi­ talsver­an afslßtt af erlendum skuldum, ■ar e­ gerspilltir einrŠ­isherrar, einkum Franšois Duvalier (Papa Doc), stofnu­u til skuldanna og stßlu lßnsfÚnu.
 
HaÝtÝ hef­i geta­ vegna­ vel. Milljˇnum HaÝtÝmanna, sem b˙a Ý ÷­rum l÷ndum, vegnar jafnan vel. HaÝtÝ ß marga heimsfrŠga listmßlara. Mßlverk ■eirra eru eftirsˇtt um allan heim og seljast n˙ hßu ver­i. Einn ■eirra heitir Abner Dubic. ╔g keypti mynd af honum Ý Port au Prince fyrir 30 ßrum.
 

 TIL BAKA        Fer­aheimur - Gar­astrŠti 36 - 101 Reykjavik - info@nat.is - Heimildir         HEIM